Eetikakoodeks

Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu

EETIKAKOODEKS

ÜLDSÄTTED

Eetikakoodeksi reguleerimisala.
1. Eetikakoodeks sätestab suhtlemistreeneri kutse-eetika nõuded.
2. Käesolevad eetikanõuded kehtivad ESÜ liikmetele ja on soovitatavad kõikidele suhtlemistreeneritele.
Eetikakoodeksi eesmärk:

kaitsta kutseala usaldusväärsust,
tagada kliendi kaitse,
luua eeldused kvaliteedi nõuete täitmiseks,
kaitsta treenerit ja kutseala ebaõiglase kriitika eest, toetada treenerit eetiliste otsuste tegemisel,
määratleda eetikanõuetest kõrvalekaldumiste käsitlemise kord.

Eetikakoodeksis kasutatavad mõisted:

Suhtlemistreening – suhtlemisoskuste koolitus, mis vastab suhtlemistreeningu tingimustele (vt. Suhtlemistreeneri kutsestandard).

Klient – tellija ja/või treenitav.

Tellija – ülesande püstitaja, lepingu sõlmija, suhtlemistreeningu finantseerija.

Treenitav – inimene, kes osaleb suhtlemistreeningus grupiliikmena.

Treener – suhtlemistreener, kes teeb suhtlemistreeningu nõuetele vastavat koolitust.

ÜLDPÕHIMÕTTED
1. ESÜ liikmed juhinduvad oma tegevuses ühiskonnas eetilisteks peetavatest käitumisnormidest. Kõrgeimaks eetiliseks printsiibiks on üksikisiku väärikuse austamine ja inimõiguste säilitamine ning kaitsmine.
2. Eetikanõuded tuginevad ESÜ missioonile, milleks on kõikide osapoolte huve ja psühholoogilist võrdsust arvestavate käitumisviiside õpetamine ja propageerimine.
3. Treener kasutab oma teadmisi ja oskusi vaid eelnimetatud väärtustega kokkusobivatel eesmärkidel ja aitab ka kolleegidel neid õigesti kasutada.
4. Treener sekkub juhtudel, kui kolleegi käitumine on vastuolus käesoleva koodeksiga või ohustab ühingu mainet. Sekkudes viitab Treener ESÜ põhikirjale, eetikakoodeksile või suhtlemistreeningu standardile.
5. Treener ei täida Kliendi tellimust, mis on vastuolus ühiskonnas kehtivate kõlbeliste ja eetiliste käitumisnormidega ning seadusandlusega.
6. Treener on ohutundlik isiklike, sotsiaalsete, organisatsiooniliste, rahaliste ja poliitiliste situatsioonide ning surve suhtes, mis võiks viia Treeneri tegevuse või selle tulemuste väärkasutamisele.
7. Treeneri käitumine väljaspool Suhtlemistreeningut ei tohi olla vastuolus eetikakoodeksi nõuetega.
8. Oma kutseala saavutuste, võimaluste ja piirangute kohta annab Treener avalikkusele ühemõttelist informatsiooni, esitades materjali ausalt ja täpselt.
9. Treener juhindub põhimõttest suunata avalikkust suhtlemisoskust väärtustama.
KLIENDI KAITSE
1. Treener tegutseb Kliendi huvides.
2. Treener peab kinni harjutustes osalemise vabatahtlikkuse printsiibist.
3. Konfidentsiaalsus.
  1. Oma tegevuses lähtub Treener Kliendi õigusest privaatsusele ja teda puudutava informatsiooni kaitsele. Konfidentsiaalsuse nõue kehtib kogu informatsiooni kohta, mis on talle kui Treenerile teatavaks saanud.
  2. Treener tagab, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu Kliendiga seotud dokumentidele, kirjavahetusele, videosalvestistele, märkmetele ja muudele teabekandjatele, mis on Treeneri valduses seoses Kliendi ülesande täitmisega.
  3. Treener tagab, et Suhtlemistreeningu ajal viibivad treeninguruumides ainult Treenitavad, erandiks on ESÜ poolt volitatud eksperdid.
  4. Treener järgib konfidentsiaalsust ka superviseerimisel ja konsulteerimisel, vältides andmeid ja kirjeldusi, mis oleksid seostatavad konkreetse isiku või Kliendiga.
  5. Treener avaldab teistele kutsetegevuse käigus Kliendi kohta saadud teavet vaid Kliendi enda nõusolekul. See kehtib ka õpetamisel, publikatsioonide avaldamisel või muul viisil avalikkuse ees esinedes.
4. Erapooletus ja objektiivsus.
  1. Treener vastutab oma pädevuse ja oskuste objektiivse rakendamise eest.
  2. Treener lähtub oma tegevuses psühholoogilise võrdsuse põhimõttest. Maailmavaatelised tõekspidamised, usulised, poliitilised veendumused, etnilised ja sotsiaalsed tegurid ei tohi mõjutada Treenerit tema erialases tegevuses – Klientidel on õigus võrdväärsele kohtlemisele.
  3. Treener püüab võimaluse korral vältida Klientide valikul topeltsuhteid (sugulased, sõbrad, õpilased, alluvad, ülemused), mis võivad takistada õpiprotsessi ja grupidünaamilist arengut või häirida erapooletut analüüsi..
  4. Treener respekteerib ja arvestab Treenitavate individuaalseid erinevusi (veendumusi, sotsiaalseid tegureid, enesehinnangut, isiksuse omadusi, vaimset võimekust jms). Treener loob Suhtlemistreeningu läbiviimiseks tingimused, mis võimaldavad üksikisikul või grupil teisi kahjustamata teostada oma potentsiaal.
5. Treener annab endale aru oma vastutusest, kuna tema soovitused ja kutsealane tegevus mõjutab inimeste käitumisviise ja hoiakuid.
6. Treener teavitab Klienti adekvaatselt sellest, mida Suhtlemistreening võimaldab saavutada, ei anna katteta lubadusi ega väärinformatsiooni. Treener informeerib Klienti oodatavast tulemusest andmata garantiid oskuste omandamise eest Treenitavate poolt.

KVALITEEDI NÕUDED
1. Treener selgitab välja Tellija vajadused, eesmärgid ja oodatavad tulemused.
2. Treener viib läbi Suhtlemistreeninguid tuginedes teaduslikult põhjendatud meetoditele ja nendest lähtuvatele käitumismudelitele.
3. Treener tagab Suhtlemistreeningu vastavuse Suhtlemistreeneri kutsestandardi p.5-le.
4. Treener kasutab tiitleid ja nimetusi, millele tal on õigus, ning pakub teenuseid ja kasutab meetodeid oma kompetentsi ulatuses.
5. Treener hoiab ennast kursis oma kutsetegevusega seotud uuema teadusliku ja erialase informatsiooniga, omandab uusi oskusi, mis võimaldavad teostada kaasaegsetele nõuetele vastavaid Suhtlemistreeninguid.
6. Hea tava kohaselt kuulub Treeneri professionaalse tegevuse juurde Suhtlemistreeningu kvaliteedi hindamine läbi tagasiside küsimise Kliendilt.
7. Treeneri füüsiline ja emotsionaalne seisund.
  1. Treener vastutab oma valmisoleku eest viia läbi Suhtlemistreeninguid parimal kvaliteetsel tasemel, mida suudab. Treener hoolitseb teadlikult oma füüsilise ja vaimse tervise eest, et olla võimeline osutama oma oskustele vastavat teenust.
  2. Treener on teadlik, et tema isiklikud probleemid, emotsionaalne ja tervislik seisund võivad teda viia ebaadekvaatsele tööalasele käitumisele ja kahjustada Treenitavaid. Vastaval juhul otsib ta ise kompetentset erialast abi.
SUHTED KOLLEEGIDEGA
1. Autoriõigus.
  1. Oma tegevuses kasutatavate materjalide (infolehed, programm, publitsistika jm. loometöö) esitamisel lähtub Treener üldkehtivatest autorikaitse nõuetest.
  2. Hea tava kohaselt informeerib Treener kolleegi viimase poolt või ühiselt koostatud materjalide esitamisest.
  3. Kasutades kolleegide materjale muutmata kujul, säilitab Treener algallika autori nime, materjali (nt infoleht) koostaja autori nime ja tutvub algallikatega.
  4. Kasutades teiste autorite ja kolleegide materjale, võib Treener asendada autori nime oma nimega, kui teksti sisu on muudetud vähemalt 25% ulatuses.
2. Treener kohtleb oma kolleege lugupidamisega ja õiglaselt, ei avalda halvustavaid kommentaare, põhjendamatuid süüdistusi ning tendentslikke või eksitavaid seisukohavõtte oma kolleegide või nende kutsealase tegevuse kohta.
3. Treener ei kasuta Klientide hankimiseks teisi ebaausaid võtteid.
4. Treener tunnustab kolleegide erialaseid seisukohti ja kompetentsust, respekteerib kolleegide arvamuste ja tegutsemisviiside erinevusi, väljendades põhjendatud kriitikat vastutustundlikul viisil.
5. Treener ei jäta tähelepanuta kolleegi tervislikust seisundist, erialase ettevalmistuse tasemest või muudest asjaoludest tingitud ebakompetentsust või ebaprofessionaalsust, kui see võib ohustada Kliendi heaolu.
6. Treenerite vastutus.

Kaastreenerid vastutavad Suhtlemistreeningu tulemuste, kvaliteedi ja eetikanõuete täitmise eest võrdselt.

TASUSTAMINE
1. Tasu suurus Suhtlemistreeningu eest määratakse kokkuleppel Tellijaga, võttes arvesse töö sisu, keerukust, (ajalist) mahtu, töö teostamisega seonduvaid kulusid ning arvestades ESÜ poolt aktsepteeritud miinimumhinda.
2. Treener võib erandjuhtudel (nt. puuetega inimesed, heategevus) viia läbi Suhtlemistreeningu tasuta või leppida kokku tasustamise allpool ESÜ poolt aktsepteeritavat hinnataset.
KAEBUSTE KÄSITLEMINE
1. ESÜ kannab hoolt selle eest, et tema liikmeskonnal oleks võimalus analüüsida erialase tööga seotud eetilisi probleeme. Selleks moodustab ESÜ juhatus eetikakomisjoni.
2. Eetikakomisjoni reageerib eetiliste põhimõtete rikkumistele, annab hinnangu, teeb vastavad otsused, võtab tarvitusele abinõud edaspidiste rikkumiste vältimiseks.
3. Eetikakomisjon koostab ja avalikustab kaebuste käsitlemise protseduuri.
4. Asetleidnud eetikapõhimõtete rikkumine Kolleegi poolt lahendatakse võimaluse korral omavahel. Üleastumise korral, mis on põhjustatud tundlikkuse, teadmiste või kogemuste puudumisest, tehakse omavahelisi märkusi konfidentsiaalselt. Vaidlusalustes küsimustes pöördutakse vajadusel eetikakomisjoni poole.
5. Vaidlusküsimuste lahendamiseks tuleb pöörduda eetikakomisjonile poole mitte hiljem kui 1 kuu jooksul pärast juhtumi asetleidmisest.
6. Rakendatavad sanktsioonid sõltuvad ebaeetilise käitumisakti ulatusest ja laadist ning varasemate eksimuste olemaolust. Ebaeetilised teod võivad kaasa tuua järgmisi sanktsioone: hoiatus, taotluse esitamine kutsetunnistuse peatamiseks, ESÜ-st väljaheitmine.
RAKENDUSSÄTE
1. ESÜ eetikakoodeks on heaks kiidetud ESÜ üldkoosoleku poolt 31.jaanuaril 2004.a.
2. Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu Eetikakoodeks jõustub ESÜ lehes avaldamise hetkest.