Ajalugu

Käsitledes ükskõik millise teadusharu, kutsetegevuse või ühenduse ajalugu, on lausa akadeemiliseks kombeks pöörduda juurte juurde. Rääkides suhtlemistreeningust, võiksime ju alustada traditsiooniliselt Antiik-Kreeka retoorikalätetest, kuid hoidmaks kokku tähekohti ja baite, on mõistlik rääkida siiski 20. sajandi lõpupoolest Eestis.
Nii mõnedki 19 70ndatel aastatel kirjutatud käitumist puudutavad artiklid käsitlesid videotagasiside kasutamist suhtlemisoskuste arendamisel.
1978. aastal moodustati Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegune Tallinna Ülikool) uurimisgrupp, kus tegutsesid Henn Mikkin, Ellen Alling, Marina Meigas, Ülle Eikla. Uurimisgrupi eestvedamisel alustati 1980. aastal TPedI juures toimunud seminaridel videotreenerite väljaõpetamisega.
Sellele järgnes sama grupi poolsed kohtumised ja koostöö psühhoterapeutidega. Ühelt poolt tõi see videotreeningusse psühhoterapeutilise dimensiooni, teiselt poolt kutsus esile ka kriitilisi väljaastumisi (eriti 1982.a. samaaegselt videotreeningu ja Leedust pärit psühhoteraapia vastu).
Treenerite koolitamine Eestis jätkus: 1983.a. treeneritele väljastpoolt Eestit, 1984. aastal EPA tellimusel, 1990-1992 taas TPedI juures, 1997-1998 SELF II juures, 2001-2002 MTÜ Iseseisvad Konsultandid käe all.
1985. aastast on pärit esimene nn treeneri litsents, mis anti peale superviiseeritud treeningut Ülle Eiklale. Seejärel said litsentsi umbes 10 Eesti psühholoogi ja 7-8 treenerit Venemaalt ja Leedust.
1986. aasta seostub ühest küljest videotreeningu kui meetodi kahtluse alla panemise ja seejärel selle kasutamise piiramisega Tartu Riiklikus Ülikkoolis (praegu Tartu Ülikkol) ja teisest küljest videotreeningute algusega Juhtimise Kõrgemas Koolis Tartus.
Aastatel 1988 ja 1989 viivad Eesti treenerid läbi suhtlemistreeninguid ka soomlastele, bulgaarlastele, mongolitele.
1990ndad aastad on seotud muutusega maailmapildis ka suhtlemistreeningu tasemel, nimelt hierarhiline maailmapilt asendus võrgustiku-maailmapildiga.

Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu loomine on tihedalt seotud 1997-1998 SELF II poolt korraldatud suhtlemistreenerite koolituse lõppemisega, kus koolitajateks olid Henn Mikkin, Karin Hango, Ann Seilenthal ja Vahur Murutar.
Sel ajal müüdi Eestis suhtlemistreeningu ja videotreeningu nime all väga erineva kvaliteedi ja väärtusega tooteid (koolitusi).
29. jaanuaril 1998. aastal, peale Self II läbi viidud suhtlemistreenerite koolituse lõppemist, kogunesid kokku koolitajad ja koolituse läbinud selge tundmisega, et on aeg segasel ja erineva kvaliteediga koolitusturul selginemine tekitada. Koostati Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu põhikirja esialgne variant, valiti juhatus jm. organid ja lepiti kokku edasised tegevused. Esimesse juhatusse kuulusid Karin Hango, Lia Ratnik, Kadri Kõiv, Ann Seilenthal ja Reet Treial

1998. aastal andis Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (ESÜ) välja esimese ”Uudiskirja” (ESÜ häälekandja), kus juhatuse esimees Karin Hango kirjutas: “… koostöö … aitab elada ja õpetada elama võitjana võitjate hulgas.“
4.-6. septembrini aastal 1998 toimus ühingu esimene kokkutulek Kärevere Talukoolis. Pikad vaidlused, kuid ka asjalikud ja loovad ideed seonduvad just ühingu eesmärgi ja suhtlemistreeneriks saamise/olemise teemadega.
Otsustati kasutusele võtta suhtlemistreeneri pädevust tõestav sertifikaat, mille saamine eeldas lisaks koolituse läbimisele ka aktiivset suhtlemistreeningute tegemist ja supervisooni läbimist.
1998. aasta sügis-talv oligi seotud aktiivse sertifitseerimistegevusega ja ühingu dokumentatsiooni korraldamisega (põhikiri, sertifitseerimisjuhend). Ann Seilenthal kirjutas sama sügise lehes: “… suhtlemistreeningus on mõtet tegelda pikemat aega vähemate oskuste äratundmise ja harjutamisega – psühholoogiateemalise popurrii allaneelamise asemel.”
Esimene ESÜ üldkoosolek toimus 30.jaanuaril 1999a. Seal käsitleti peale tavapäraste protseduuride ja organisatoorsete küsimuste teemasid, mis seotud ühingu tegevussuundadega – nagu näiteks väliskontaktide loomine, õppematerjalide kogumine, koostamine ja avaldamine, siseinfo liikumise korraldamine ja kogemuste vahetamine.
1999. aasta kevadel tõstatas Henn Mikkin “Uudiskirjas” üles professionaalsuse küsimuse.
24. aprillil 1999 toimus esimene koolitus ühingu liikmetele – Tõnu Lehtsaar “Esinemisoskuste psühholoogia”. Sellest ajast muutusid ESÜ sisekoolitused regulaarseks, paar korda aastas toimuvaks töövormiks.
20.-21.augustil 1999. aastal toimus ühingu teine suveseminar Pärnu lähedal Reiul, korraldajateks Ave Eero ja Viive Einfeldt. Seminarpäevadele eelnes neurolingivistilist programmeerimist (NLP) tutvustav seminar soovijatele. Sellel suveseminaril kasutati erinevaid koostöö- ja õpivorme – erinevad töötoad (eesmärgistamisest, harjutuste koostamisest ja kasutamisest, tervikliku õppimise põhimõtetest), ühinguväliste organisatsioonide töö tutvustamine, isetegevus- ja omaloomingukonkurss jne.
2. oktoobril 1999. aastal toimus Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu esimene ümarlauakohtumine Ann Seilenthali korraldamisel, kuhu olid peale ESÜ liikmete kutsutud suhtlemistreeninguga tegelevaid inimesi üle Eesti (kokku 29 osalejat). Ettekanded lähtusid teemast “Kuhu on jõudnud eesti suhtlemistreening ja kuhu ta plaanib areneda?” ja puudutasid erinevaid suhtlemistreeningu viise ja suhtlemistreeninguga haakuvaid muud tüüpi koolitusi ning psühhoteraapiaid.
Peale seda ümarlauda astus ESÜsse mitmeid uusi liikmeid – Jelena Jedomskihh, Tiiu Saks, Ellen Trell, Tiiu Viies, Anu Leppiman, Anu Virovere, talvel Kaupo Saue, Marju Käärst.
29. jaanuaril 2000.a. toimunud üldkoosoleku palavaks aruteluteemaks kujunes ühingu identiteet. Samal teemal kirjutas “Uudiskirjas” ka Karin Hango, öeldes: ”…Kas ajada asju professionaalselt, korrektselt ja pigem pedantselt või olla pigem ühistegevust nautiv vabameelne klubi? Rõhk näib olevat langenud esimesele variandile….”
28.aprillil 2000 toimusid esimesed ühingusisesed nn. portreekoolitused. Sellise nime alla tegid ühingu liikmed ennast ja oma koolitusmeetodeid tutvustavaid koolitusi. Tavapäraselt oli päev jagatud kahe koolitaja vahel (4+4 tundi).
2000. aasta ESÜ suveseminar toimus 18.-19. augustini Olustvere Turismikeskuses, korraldajaks Maarika Roosimägi. Käsitleti eetikaküsimusi, keelekasutust koolituses, uuriti kõrgemaid väärtusi iseendas ja otsiti end kui treenerit tulevikust.
Suhtlemistreenerite 3. Ümarlaud toimus 29. oktoobril 2000 Tartus ja teemaks oli “Koolitaja professionaalsus”. Esinejateks olid nii suuremate koolitusfirmade kui ka üksikkoolitajad. Mille poolest on kasulikum tegutseda koolitusfirmas, mille poolest on parem üksiküritajana ja kuidas hoida oma professionaalsust –sellest kujunes põhiline aruteluteema.
Osalejad arutasid pikalt ka suhtlemistreeningu kui äärmiselt täpselt reglementeeritud koolitusviisi ja suhtlemistreeningu mõiste ja standardite üle.
2000. aasta sisekoolitused (aprillis ja oktoobris) viisid läbi Reet Treial, Sirje Tammiste, Tiina Talussaar.

Karin Hango võttis hetkeseisu kokku ühingu Uudiskirjas sõnadega: ”Ühing on valmis ja toimib. Nüüd on oluline, millesse ja kellesse toimida ja kuidas sisemiselt toimetada”.
Aastakoosolek toimus 3.veebruaril 2001, kus lisaks aruannetele ja valimistele oli arutusel ühingu olemasolu mõte ja tegutsemispõhimõtted. Ühingu uueks asjaajajaks sai Merike Sarapuu. Vahetusid ka ESÜ Uudiskirja tegijad – Kadri Kõiv ja Jana Tamm andsid toimetamise edasi Ann Seilenthalile ja Sirje Preele.
2001. aastal oli sisekoolitusi kaks: 12. mail koolituse teemadel (Peep Vain) ning 30. novembril kliendisuhete juhtimisest – CRM (Marju Käärst) ja suhtekorraldusest (Ene Nobel). ”Töine, huvitav ja kasulik,” märkis hiljem Kaja Altermann.
Juhatus avalikustas ESÜ lähemate aastate tegevuskava.
2001. aasta sügisel algas uus suhtlemistreenerite koolitus, mille viis läbi MTÜ Iseseisvad Konsultandid.
Alguse sai suhtlemistreeneri kutsestandardi väljatöötamine Henn Mikkini eestvedamisel (2001-2003).
Suhtlemistreenerite 4. Ümarlaual 1.detsembril 2001. aastal Tartus diskuteeriti pikalt, kuidas võiks kutsestandard olla kasulik erinevatele kliendirühmadele ja arutleti suhtlemistreeneri kutsestandardi esialgse versiooni üle.
2003. aasta kevadeks sai suhtlemistreeneri kutsestandard kinnitamiseks valmis.
26. jaanuaril 2002. aastaltoimusüldkoosolek, kus tõsise arutluse all oli teema ”ESÜ – kellele ja milleks?” Otsustati jätkata oskuste sisulisele arendamisele suunatud ühinguna.
ESÜ Suveseminar 16.-17.augustil aastal 2002 toimus Jänedal, mille peakorraldajaks olid Marju Käärst. Seekordseteks teemadeks oli Austria koolitajate koolitustaseme võrdlemine eestlaste koolitustasemega (Ann Seilenthal ja Marju Käärst ESÜst), loomade suhtlemise eripära (Aleksei Turovski), igapäevaelu psühhopatoloogia (Meelis Sütt), harjutati meeskonnatööd, tutvuti väitlusklubiga ja diskuteeriti kutsestandardi üle.
2002. aasta 22.-25.augustini toimus Balti Psühholoogia 5. Konverents Tartus, kus Henn Mikkin juhtis suhtlemistreeningu töötuba.
2002. aasta sügisel algas koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe Selfi Erakooli juures.
2002. aasta sügisel tehti esimene katse taotleda raha Leonardo da Vinci programmist suhtlemisoskuste täpsemaks määratlemiseks ja mõõtmiskriteeriumite väljatöötamiseks. Peale esialgseid lootusi saabus eitav vastus.
10. novembril 2002. aastal lõpetas 9 inimest 600-tunnised suhtlemistreenerite kursused, mille viis läbi MTÜ Iseseisvad Konsultandid.
Ühingu liikmeteks võeti vastu Anneli Kaljurand, Marika Lahe, Marju Tark ja Marge Vainre.
Eesti Suhtlemistreenerite 5. Ümarlaual 30. novembril Tartus otsiti vastust küsimusele “Millal valida suhtlemistreening?” Osalejateks nii tellijad, koolitusfirmad kui ka treenerid. Püüti leida need koolitusteemad ja -valdkonnad, mille jaoks on suhtlemistreening parim lahendus ja toodi välja ka olukorrad, kuhu sobiks mõni muu koolitusvorm või teema.
2003. aasta 25. jaanuaril toimus tavapärane ESÜ üldkoosolek Tartus.
2003. aasta 31. mail ja 7. juunil toimusid sisekoolitused, seekord samal teemal – Efektiivne häälekasutus, koolitajaks Peeter Tooma.
Juunikuus 2003 lõpetasid Selfi Erakooli koolitajate-suhtlemistreenerite koolituse Liis Aavaste, Endel Hango, Krista Jaakson, Mari-Liis Järg, Kairi Kübarsepp, Koit Meres, Kaire Puumets, Siret Ristmägi, Ülle Velt ja Katrin Viru.
ESÜ liikmeteks võeti vastu Krista Jaakson, Mari-Liis Järg ja Ülle Velt.
ESÜ Suveseminar toimus 16.- 17. augustil Lääne-Virumaal. Korraldajaks Kaja Altermann. Käsitleti selliseid teemasid nagu lavastaja ja treeneri töö kokkupuutekohad, videoanalüüs, edu teekond, mängiti LARP (levima hakanud rollimäng), et leida sealt kokkupuuteid suhtlemistreeningu rollikäsitlustega ja vahetati kogemusi.
Detsembrikuus toimus Tartus ESÜ 6. Ümarlaud, kus oli keskseks teemaks kõnekeel. Peaettekandega esines Tiit Hennoste. Ümarlaud oli väga sisukas ja külalisterohke. Ülo Vihma poolt juhitud sisukas vestlusring kestis planeeritust tunduvalt kauem.
2004. aasta veebruarikuu algust tähistab kurb kaotus – suri Henn Mikkin.
2004. aasta kevadel tehti parandus ESÜ põhikirja (toetajaliikme staatus) ja valmis sai Eetikakoodeks.
Suveseminar toimus 20.-21.augustil Saaremaal Lause talus, korraldajateks „saarlased“ Sirje Pree ja Tiina Talussaar. Osalejaid oli 23 ja kandvaks teemaks enese toetamine, hoidmine ja tundmine.
24. septembril toimus Tartus edukalt H-päev – Henn Mikkinile pühendatud konverents. Otsustati välja anda Henn Mikkinile pühendatud suhtlemistreeningut tutvustav raamat.
Aasta lõpus kinnitati suhtlemistreeneri kutsetunnistuse saamise kord.
2005. aasta 29. jaanuaril toimus järjekordne üldkoosolek ja algas uus tegutsemisperiood, seati uued eesmärgid ja sihid.
Jaanuaris/veebruaris läbisid supervisiooni koolituse mitmed ESÜ liikmed. Koolitajaks oli Helle Niit.
13. aprillil väljastas Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda) ESÜ taotlusel riikliku suhtlemistreeneri kutsetunnistuse üheksale professionaalsele koolitajale-suhtlemistreenerile. Nendeks olid:
V tase – Karin Hango, Kadri Kõiv, Vahur Murutar, Jana Tamm Self II-st, Ave Eero, Viive Einfeldt OÜ AKKA-st ja Ann Seilenthal;
IV tase – Mari-Liis Järg, Ülle Velt Self II-st.
Sama aasta kevadel ja suvel liitus ESÜga palju uusi liikmeid – MTÜ Iseseisvad Konsultandid ja Erakool Self II koolituste lõpetanud.
Suveseminar leidis augustis 2005 aset Kauksis, korraldajateks Tartu poolelt Reet Treial, Ann Seilenthal ja Merike Sarapuu. Keskenduti iseendale – enda säilitamisele, arendamisele ja kasvamisele.
Septembrikuus toimus ESÜ ajaloo esimene jätkukoolitus – supervisioonist.
Aasta lõpuks olid suhtlemistreeneri kutsetunnistuse saanud veel Tiiu Saks (V tase), Sirje Tammiste (IV tase) ja Siret Ristmägi (IV tase).
Detsembrikuus leidis aset kurioosum – 7. Ümarlaud “Võidan-võidad mõtteviisi võimalikkusest äris ja poliitikas” jäi ära esinejate nn alt ära hüppamise tõttu.

2006.aasta jaanuarikuisel aastakoosolekul s valiti ESÜ uus juhatus. Seekord valiti juhatus kaheks aastaks koosseisus Ann Seilenthal (1. aasta esimees), Kadri Kõiv (2. aasta esimees), Sirje Pree, Reet Treial, Mari Kõlli.
Algas raamatu “Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu lugu” levitamine (liikmed said raamatu tasuta, levitamine toimus raamatupoodide keti “Rahva Raamat” kaudu, eksemplarid saadeti ka olulisematele raamatukogudele).
25.mail 2006.a. toimus intrigeeriv ümarlaud “Kuidas praktilise koolitusega eesmärke saavutada?”, seekord Tallinnas ja suure osavõtjate arvuga (31). Esindatud (sõnavõttudega) olid peale ESÜ Hansapank, RAK (Eesti Riiklik Arengukava ja Euroopa Liidu Struktuurifondid), REKK (Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsiooni Keskus), HTM (Haridus- ja teadusministeerium), aga ka EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), Väike Vanker, erinevad koolitusfirmad jne. Osalejate rühmatöödes valmisid Soovitused koolitajatele, rahastajatele ja koolituse tellijatele.
Juunikuu lõpus sai Kristel Jalak V taseme suhtlemistreeneri kutsetunnistuse.
Augustikuus toimus järjekordne suveseminar, sedakorda Pärnumaal Ojakol, teemaks “Loovad muutused minus ja minu ümber”. Korraldajateks Sirje Tammiste, Viive Einfeldt, Ave Eero.
Sügisel astusid ühingusse uued liikmed – Merike Kim ja Anu Ruussaar, mõlemad MTÜ Iseseisvad Konsultandid väljaõppe lõpetanud.
Vastu talve algas arutelu suhtlemistreeneri kutsestandardi arendamiseks ja ülevaatamiseks.
2007
Aasta algas 27. jaanuaril toimunud minikonverentsiga suhtlemisoskuste õpetamisest. Käivitus suhtlemistreeningu sisu ja vormi ülevaatamine arendamise eesmärgil, millega kaasneb ka kutsestandardi uuendamine.
Ühingusse astusid uued liikmed ja 7. veebruaril kinnitati kahele ühingu liikmele Endel Hangole ja Liis Aavastele suhtlemistreeneri (vastavalt V ja IV) kutse.
Suveseminar toimus Kullamaal (Läänemaa) tallinlaste korraldatuna (eestvedajaks Ene Pill). Arutleti uue kutsestandardi üle, uuriti iseennast ja teisi koolitajaid (loovteraapiad, vabastav hingamine, meeskonnatöö jne).
5. novembril toimus turunduskonverents koolitajatele „Kuidas koolitusturul edukas olla?“ Osalejaid oli palju ja esinejad oma ala asjatundjad.
Detsembrikuus kinnitati uus kutsestandard.
2008
26. jaanuaril 2008 toimunud üldkoosolekul valiti uus juhatus: Ann Seilenthal, Kadri Kõiv, Endel Hango, Meelike Saarna, Sirje Pree ja revisjonikomisjon.
2.-3. augustini toimunud suveseminaril Võsul oli osalejad 18-22. Läbivateks teemadeks suhtlemistreeningu meetodi arendamine ja isiklik areng.
Ühingusse astusid uued liikmed Aires Rühka ja Marge Ensling, mõlemad MTÜ Iseseisvad Konsultandid väljaõppe läbinud.
15. novembril toimus Tartus ümarlaud “Kuidas saada meistriks”. Osalejaid oli nii ühingust kui ka väljastpoolt. Oma töötubadega esinesid Ene Velström (suhtlemisoskuste õpetamisest AMIs /Avatud Meele Instituut/), Piibe Leiger (eneseväljendusoskuse õpetamisest koolis), Hele Riit-Vällik (muusika ja liikumise kasutamisest töös raskete noortega), Jaak Krivin (sepa lähenemisest suhtlemisoskuste õpetamisele). Oli mitmekesine ja huvitav ümarlaud.
Marge Enslingu eestvedamisel hakati uurima suhtlemistreeneri väljaõppe lõpetanute tegemisi ja suhtumisi, mis on seotud suhtlemistreeneri tööga. Suvel viidi küsitlus läbi MTÜ Iseseisvad Konsultandid väljaõppe lõpetanute seas, sügis-talvel jõudis järjekord Erakooli Self II lõpetanuteni. Tulemusi tutvustati järgneval üldkoosolekul.
Algatati Suhtlemistreenerite Ühingu logole kaubamärgi staatuse taotlemine, mis loob paremad võimalused suhtlemistreeningu ja suhtlemistreeneri nimetuse kaitsmiseks. See tingis ESÜ uue logo ja muutus ka lühend: ESÜst saab ESTÜ.
2009
31. jaanuaril toimunud üldkoosolek oli asjalik: kinnitati tegevusaruanne ja arutati finantsaruannet, uue aasta tegevusplaani, kuulati ära esialgsed uuringu tulemused ning tutvuti kaasaegse Sony videotehnikaga.
Aasta eesmärgiks oli paika panna meediaplaan ja tegeleda liikmete tihedama sidumisega ühinguga ning ühingu kui tõsiseltvõetava organisatsiooni väljapoole tutvustamisega.
Kevadsuvel vahetus ühingu asjaajaja, kelleks sai Krista Jaakson.
Valmis kokkuvõte suhtlemistreeneri väljaõppe lõpetanute edasisest tegevusest treeneri-koolitajana, selle seotusest suhtlemistreeningu meetodiga ning probleemsetest aspektidest (Marge Ensling).
MASU avaldas mõju ka ühingu tegevusele – osaleda soovijate vähesuse tõttu lükkus edasi aprillikuusse planeeritud sisekoolitus, edasi lükata otsustati ka konverents, mis pidi toimuma 20. novembril.
Ann Seilenthal kirjutas Uudiskirjas sellest, kuidas „ka varem on ühingus olnud periood, mil liikmed on olnud passiivsed ja ühingu edasine tegutsemine oli kahtluse all. Kuna saadi hakkama siis, usutakse ka nüüd, et ajad muutuvad. Selged väärtused tulevad esile just läbi keeruliste aegade.“
Suveseminar toimus Olustveres korraldajaks Meelike Saarna koos kohaliku „perenaise“ Maarika Luigega. Teemad olid igati intrigeerivad ja vajalikud (neuropsühholoogilisd uuringud, koolituste rahastamisvõimalused erinevate programmide kaudu jne Osalejate arv oli kahjuks vähene.
Hilissügisel algas ühingu kodulehekülje uuendamise protsess
2010
Aasta algas keeruliselt. Jaanuari alul tuli esmakordselt ühingu ajaloos kokku eetikakomisjon, et arutada laekunud kaebust.
20.jaanuaril kinnitati Liis Aavaste-Hango Suhtlemistreeneri V tase ja pikendati Kadri Kõivu V taset.
Üldkoosolek toimus 13.veebruaril traditsiooniliselt Tartus. Lisaks tavapärastele teemadele käsitleti suhtlemistreeningu ja –treeneri edasiarendamist ja eetilisi küsimusi. Juhatuse koosseis muutus oluliselt. Juhatuse valimisel lähtuti eelnevalt välja töötatud rollikirjeldustest ja järgneva kahe aasta koosseis sai selline: Jana Tamm, Ann Seilenthal, Kadri London, Merike Kim ja Endel Hango. Revisjonikomisjoni moodustavad seekord Ene Pill ja Marge Ensling. Käivitati ka arendamisega tegelema hakkav grupp.

14.-15.augustil toimus Kõrgemäel Viljandimaal järjekordne suveseminar. Osalejaid oli üle 20. Seekordsed teemakäsitlused olid mahukad ja ka ajaliselt pikemad st oli võimalus süvitsi minna. Mari Karm (TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond) tutvustas uurimusi täiskasvanute õppimise kohta, Tõnu Lehtsaar jagas oma kogemusi suhtlemisteemalisest koolitamisest (keskendudes konflikti ja esinemise temaatikale), Karin Hango tutvustas parema ajupoolkera ja õppimise seoseid. Igati sisutihe ja huvitav. Loomulikult arutleti ka ESTÜ korraldatava konverentsi ning ees oleva kutsestandardi muutmise ja treeningu kui meetodi arenguvõimaluste üle.