Suhtlemistreening
Suhtlemistreening on aktiivne õppemeetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse õppijatele kolmekordse tagasisidega: treenerilt, grupiliikmetelt ja video-tagasisidest.
Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta.
Treeningul suunab treener kolme põhiprotsessi: keskne on õpiprotsess, mis teostub läbi grupiprotsessi ja isiksuse arengu. Treenitavate puhul lähtuvad treenerid arusaamast, et iga grupiliige tuleb treeningusse õpitavate oskuste isesuguse lähtetasandiga ja lõpptulemust hinnatakse selle järgi, kas ja kui palju grupiliikmed juurde õppisid.
Treening seab sihiks, et õpitud oskused leiaksid kasutamist elus. Treeningu kaugemaks eesmärgiks on, et treeningul omandatud käitumise analüüsi oskust kasutaksid treenitavad hilisemas elus samu oskusi iseseisvalt (edasi) arendades.
Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis.
Suhtlemistreeningu tunnused | Miinimum | Optimum |
---|---|---|
Kestvus | 16 tundi | 24 tundi |
Treenerite arv | 2 | 2 |
Järjestikuseid päevi | 2 | 3 |
Osavõtjate arv mitte üle 12 | 6-7 | 10 |
Õpitavate oskuste* arv treeningpäeva kohta | 1 | 1 |
Ühel treenitaval videoharjutusi ühe oskuse kohta | 1-2 | 1-2 aktiivses rollis |
Treeneri loengu osakaal treeningust mitte rohkem kui | 15% | 10% |
Treeneri individuaalne tagasiside grupiliikmele | 1 kord päevas | iga harjutuse jooksul |
Harjutused oskuste omandamiseks | treener valmistab ette | treener laseb grupil koostada |
* Baasilisteks oskusteks suhtlemistreeningul on kontakti-, aktiivse kuulamise ja selge eneseväljendamise oskused, kompleksoskusena enesekehtestamisoskus (vt skeemi)