jaanuar, 2019

Kui me alustame suhtlemist, siis enamikel juhtudel püüame luua teise inimesega sidet, võita tema tähelepanu, äratada temas huvi enda isiku või meile olulise teema vastu. Kõiki neid püüdlusi suhtlemise alguses nimetatakse kontakti loomiseks.

Mida siis kontakti mõiste endas täpsemalt sisaldab?

Suhtlemispsühholoogias räägitakse just psühholoogilisest kontaktist. Psühholoogiline kontakt on inimese püüd luua suhtlemisel selliseid tingimusi, mis viivad suhte arenguni soovitud suunas ja aitavad suhtlemispartneritel jõuda teineteise mõistmise ning usaldamiseni. Samuti aitab hea kontakt kiiremini liikuda valitud eesmärgi poole, sest see soodustab inimeste avatust, suuremat soovi panustada ja tahet edasi liikuda.

Lihtsamalt öeldes – luua head kontakti tähendab kutsuda teises inimeses esile enda suhtes sümpaatiat (poolehoidu) või vähemalt mitte tekitada antipaatiat (vastumeelsust).

Kontakti loomist võib kirjeldada ka piltmõistatuse või pusle kokkupanemisena. Kui ühendame kaks väikest tükikest, saame mingi suurema, selgema ja  parema pildi. Kontakti loomise oskused aitavad neid kaht erinevat tükki lihtsamini sobitada. Heaks kontaktiks ja millegi uue loomiseks ei piisa vaid sellest, et kaks pusletükki on sama karbi eri nurkades, need peavad reaalselt kokku saama ja ühenduma. Inimestega on muidugi palju keerulisem kui pusletükkidega, kuid samas – meie maailmas kehtivad teatud põhimõtted, mida tundes ja kasutades saame kiiremini teistega kontakti või heale lainele, mis avab meile nii mõnegi ukse.

Kogu suhtlemise vältel võiks mõelda kontakti kolme koostisosa peale:

Emotsioonid: Milline on minu ja mu partneri meeleolu või emotsioonid ja mida saan teha, et keerulisi emotsioone ise juhtida

Kehakeel: Mida väljendab või millest kõneleb minu ja mu suhtlemispartneri keha?

Sõnaline pool: Mida ma ütlen ehk milliseid sõnu ja fraase kasutan, et luua ja hoida head kontakti?

Kontakti teemas võime laias laastus rääkida:

1. Kontaktiks valmistumisest
2. Kontakti loomisest
3. Kontakti hoidmisest ehk pidevast kohandumisest olukorra ja partneriga, kontakti soodustava kehakeele ja sõnade valikust.
4. Kontakti lõpetamisest

1. Kontaktiks valmistumine ehk mis toimub enne reaalset kohtumist

Kui mina olen kontakti algataja, siis on tark võtta veidi aega ja ennast ette valmistada, et luua hea esmamulje, et start oleks edukas ja sujuv. Just kohtumise algus annab tooni kogu edaspidisele situatsioonile. Kui alustame rõõmsalt, selgelt ja sihikindlalt, siis tõenäosus jõuda soovitud eesmärgini on palju-palju suurem.

Kuidas siis valmistuda kontaktiks?

1. Mõtle läbi, mis on sinu eesmärk. Mida sooviksid kindlasti öelda, kuhu jõuda, millist kokkulepet saavutada. (Näiteks: tahan kohtumisel klassijuhatajaga saada tema toetust ja luba muuta loovtöö teemat, kuigi selleks ettenähtud tähtaeg on juba möödas. Või: tahan minna Miaga koos kinno ja isegi kui ta ei nõustu, siis tahan jätta normaalse inimese muljet ja võtta äraütlev vastus rahulikult vastu.)
2. Mõnikord on hea korraks mõelda ka sellele, mis võib olla teise inimese eesmärk? Mida tema tahaks saavutada, mis võiksid olla tema argumendid ja kuidas ma saaksin nendele vastata või isegi neid ennetada.
3. Kohtumise ettekujutamine, nt kuidas ma tahan, et see kulgeks, kuidas see võib kulgeda. Sellisel juhul olen ootamatusteks veidi paremini valmis ja saan kiiremini reageerida ega kaota pead.
4. Hea esmamulje kujundamine ehk kuidas võiksin luua positiivset õhkkonda ja esitleda ennast heast küljest. Siia kuulub näiteks:
   – meeleolu loomine: naeratan, olen sõbraliku ja rahuliku näoga
   – milline on minu kehakeel ehk see, mida väljendan ilma sõnadeta: selge hääl, paras distants, kehaasend suunaga teise inimese poole, julge silmside, olukorrale vastav riietus
   – mida ma ütlen, milliseid sõnu kasutan. Oma mõtete korrastamiseks võib väikese sissejuhatuse varem isegi läbi kirjutada, et kohtumise alustamine oleks lihtsam.

II. Kontakti loomine

Toome siin ära mõned konkreetsed tegevused, mida võiks teha kohtumise alguses, et luua head kontakti.

• Panen telefoni vaikseks ja silma alt ära (seda võib muidugi teha ka veel enne kohtumist)

• Tervitan selge häälega ja rõõmsa näoilmega

• Tutvustan ennast ja vajadusel küsin teise inimese nime

• Olen positiivne ja pigem energiline, aga kindlasti mitte kiirustav

• Mu kehakeel võiks olla situatsioonile kohane: sobilik distants, kehahoiak vaba ja rahulik, keha suund suhtlemispartneri poole, hoian teise inimesega silmsidet ehk vaatan aeg-ajalt talle silma.

• Küsin, kas on kohtumiseks aega ja kui palju seda on (Näiteks: ma tahaksin teiega veidi rääkida, ma usun, et meil läheks 10 minutit, kas teile sobiks praegu rääkida?)

• Algatan lühida head õhkkonda loova mõttevahetuse (Näiteks: Kuidas sul nädalavahetus läks… Kuidas suvi on läinud… Mis sul on praegu pooleli)

• Kohtumise kokkulepete sõlmimine (näiteks: aeg, sina/teie, istume/seisame, söök/jook, teen märkmeid/ei tee, konfidentsiaalsus, telefonide/arvutite kasutamine)

• Teema nimetamine (Näiteks: Ma tahan rääkida oma loovtöö teema vahetamisest ja põhjendada, miks mul selline vajadus tekkis.)

III. Kontakti hoidmine

Kogu kohtumise käigus võiks peas olla üks küsimus: Kas meie kontakt on okei ja kas oleme ühel lainel?

Oluline on vaadata, mis teisega toimub, ja reageerida kohasel viisil. Vajadusel tuleb kontakti tugevdada, tehes selleks veelkord midagi eelmise etapi – kontakti loomise –  tegevustest. Siin tulevad appi kaks suhtlemisoskust: selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine, mille kohta soovitame kindlasti täiendavalt lugeda.

Kontakti hoidmise võimekus seisneb kolme suure fookuse üheaegses hoidmises:

1. Märkamine, mis toimub teise inimesega (kuidas ta ennast tunneb, milline on tema kehakeel, emotsioonid, sõnad) ning vajadusel sellele reageerimine ( Ma vaatan, et sa oled kuidagi mõttesse jäänud… mis sa praegu sellest arvad? … See vist tekitas sinus mingeid küsimusi, mida täpsemalt?… Sa ei ole vist päris nõus?) Taas tulevad appi aktiivse kuulamise oskused.
2. Teema fookuses hoidmine: kas liigume soovitud eesmärgi poole või valgume laiali ja on vaja tagasi pöörduda ning esile tulnud muude teemade osas teha eraldi kokkulepped. (See on oluline teema ja sellest võiks teine kord pikemalt rääkida. Kas me võiksime selle teema osas praegu kokku leppida, et… Mida me praegu selles küsimuses teeme?)
3. Olla teadlik enda emotsioonidest ja neid hästi juhtida.

IV Kontakti lõpetamine

Kontakti lõpp on väga oluline hetk. See, mida me siin teeme, annab selgelt märku sellest, kuidas me inimesesse suhtume. Seetõttu tuleks ka siin võtta midagi kindlat ette, et kontakti lõpp oleks meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv.

Oluline on pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

• Lõpeta kontakt rahulikus tempos. Kui kiirustad, siis teine võib seda tõlgendada hoolimatuse ja mitteaustamisena. Ta võib tunda end ärakasutatuna, seepärast võta aega, et põhjalikult lõpetada.
• Mõtle lõpetamise kehakeelele. Märka, kui teine pool annab nihelemise või kellale vaatamisega märku soovist lõpetada. Võid ka ise anda kehakeelega lõpetamisest märku, aga tee seda delikaatselt, mitte järsult.
• Kasuta positiivseid fraase, mis annavad märku lõpetamisest, ja samas rõhuta nendega, et see oli tore kohtumine. (Sinuga oli väga hea rääkida… kahjuks pean nüüd otsad kokku tõmbama… Väga hea oli koos olla ja asju arutada… Kell on juba nii palju saanud ja kahjuks on mul aeg minema hakata…)
• Sõlmi teemakohased kokkulepped
• Räägi edaspidise kohtumise või kontakteerumise võimalustest.